www.jermakova.ee - Õppeprotsessi analüüs ja hindamine

3.1 Kogub õppijatelt arvamusi õppeprotsessi kohta, valides sobivad meetodid.

Minu, kui koolituse korraldaja ja koolitaja jaoks, on tähtis teada õppijate arvamusi. Kogun nende arvamusi ja hinnanguid õppeprotsessi kohta kogu koolituse vältel. Õppimise jooksul küsin aeg-ajalt, kas kõik oli selge? Kas on küsimusi? Kas jäi midagi arusaamatuks? Kui kõik on selge, liigume edasi. Koolituse lõpus palun anda tagasisidet, mis tujuga nad lõpetavad päeva, koolituse (“Päikesed ja pilved” või näiteks näitan pilti, millel on kujundatud erinevad emotikonid, inimene valib ühe, mis vastab tema tujule antud hetkel ja põhjendab.) Koolituse lõpus täidavad osalejad küsimustikke, tagasiside lehti, mida ma hiljem analüüsin. Saadud kommentaaride alusel teen muudatused õppeprogrammis järgmise koolituse ettevalmistamisel.

3.2 Valib sobivad hindamismeetodid ja lähtudes kavandatud eesmärkidest, analüüsib õppeprotsessi.

Igas õppekavas on erinevad õppe-eesmärgid ja õpiväljundid, seepärast ei ole võimalik kasutada alati ühte ja sama hindamismeetodit. Hindamismeetodid valin juba õppekava koostamisel ja õppeprogrammi loomisel. Kas kõik õnnestus või mitte, kas kõik teemad olid hästi läbi töötatud või midagi vajab rohkem tähelepanu. Kas kogu info oli adekvaatselt ja korrektselt antud ja ka vastuvõetud. Kas kasutatud õppemeetodid, rühmatööd ja arutelud soodustasid eesmärkide saavutamist.

Kui viisin koolituse “Kuidas koostada CV ja motivatsioonikirja” läbi esimest korda, ei jõudnud me läbi töötada ühte suurt teemat. Inimesed olid sunnitud lõpetama tööd kodus ja saatma mulle, mina omakorda pidin kulutama lisaaega tööde kontrollimiseks ja tagasiside andmiseks. Peale seda koolitust ma kohe korrigeerisin kava, vähendasin läbitavaid teemasid, muutsin koolituse ülesehitust ja pikendasin koolituse aega. Kuna praktilise ülesande koostamiseks planeerisin esialgselt liiga vähe aega.

Osaleja tagasiside ankeet.docx

3.3 Valib sobivad hindamismeetodid ja hindab õpiväljundeid.

Hindamismeetodid on vajalikud mitte ainult õppeprotsessi hindamiseks vaid ka õpiväljundite saavutamise hindamiseks. Lähtudes eesmärkidest ja õpiväljunditest valin erinevad hindamismeetodid. Et kontrollida ja hinnata, kuidas õppija omandas teadmised ja oskused koolitusel “Ürituse korraldamise ABC”, peab ta lõpus koostama iseseisvalt ühe juhuslikult valitud ürituse kava, läbides kõiki planeerimise ja ettevalmistamise etappe.

See, kuidas õppijad saavad hakkama ürituse kava koostamisega, võimaldab mul hinnata, kas nad saavutasid õpiväljundi. Koolituse “Kuidas koostada CV” tulemusel peab igal osalejal olema valmis korrektne CV, mis vastab kõikidele reeglitele.

Palju infot annab ka küsitlus ja arutelu koolituse lõpus, kui osalejad ise ütlevad, mida nad õppisid, mida teada said, ning kas osalejate isiklikud eesmärgid olid saavutatud.

3.4 Teavitab seotud isikuid õppe tulemustest, kasutades kokkulepitud meetodit ja tuginedes faktidele.

Teavitan seotud isikuid õppe tulemustest. Kui seotud isikuks on ainult õppija ise, siis alati annan talle tagasisidetõppe tulemusest, kuidas ta sai praktilise ülesandega hakkama. Kui koolitusel on mitu seotud isikut (nt sotsiaalse projekti “Üheskoos saame hakkama” tellija on RTK), siis kõigile teatan tulemustest kokkulepitud viisil. Näiteks, RTK-le saadan alati Exceli tabeli, kus on näha, mitu inimest alustas õpinguid, kes katkestas, kes jõudis lõpuni jne. Kui õppija koolitusel osalemise eest maksab Eesti Töötukassa, siis alati annan aru, kas osaleja osales või mitte, kas saavutas õpiväljundi. Kui osaleja läbis koolituse edukalt, siis ta saab kas tunnistuse või tõendi, mis omakorda on ka tulemustest teavitamise viis.

Page updated

Google Sites

Report abuse

"Ärge kartke areneda aeglaselt, kartke jääda muutumatuks." (hiina vanasõna)