1.1 Selgitab eelnevalt välja ja analüüsib konkreetse õpperühma õpi- ja erivajadusi ning nendest lähtuvalt seab eesmärgid ja õpiväljundid ning planeerib koolituse sisu (vt lisa 2 „Kutsestandardis kasutatud terminid“).
Üheks väga oluliseks, kui mitte kõige olulisemaks, osaks õppeprotsessi ettevalmistamisel on osaleja, tellija, rahastaja, teisisõnu osapoolte eesmärkide ja õpiväljundite väljaselgitamine. Kui me teame täpselt, mida oodatakse õppimisest, mida tahetakse saavutada, seda edukam ja efektiivsem meie koolitus on.
Kui ma korraldan koolitust tellijale, alati küsin ja palun kirjutada, mida nad tahavad lõpus saavutada, milliseid oskusi või teadmisi omandada? Kui palju nad on valmis panustama protsessi ja palju neil selleks aega on. Kuna nendest aspektidest sõltub ka koolituse pikkus, maht ja sisu.
Veel üheks võimaluseks välja selgitada õppija ootused ja eesmärgid on paluda täita koolitusele registreerimisel ankeet, milles ta kohe vastab, miks registreerub koolitusele ja millised on tema eesmärgid, miks see on tema jaoks vajalik.
Kui ma aga töötan olemasoleva õppekava alusel, siis alati, rühmaga esimese kohtumise alguses, küsin osalejate käest, kui palju nad on antud teemaga kursis, mis on nende eelnev kogemus antud teema kokkupuutes, mida nad juba teavad, mida aga tahavad teada saada. Mõnikord arutame lihtsalt avalikult, see tähendab igaüks ütleb omi mõtteid. Väga hästi sobib meetod nn “puuviljaaed”. Joonistan puud, jagan osalejatele paberist väljalõigatud õunu. Osa õunu on rohelist värvi ja osa - punast värvi. Punasele õunale kirjutab osaleja, mida ta juba teab, rohelisele - milles ta kahtleb, mida ei tea või mida tahab teada saada.
Samuti meetod “pilv ja päike” aitab välja selgitada, mis tujuga inimene koolitusele tuli. Selleks jagan inimestele päikseid ja pilvi ja palun kleepida tahvlile see märk (päike või pilv), millises seisundis ja tujus inimene praegu on. Kas on kindel ja rahulik (päike), või kahtleb oma teadmistes ja ei saa aru, milleks ta tuli jne. Pärast arutame.
